Kas võiksite meile rääkida oma tööst Prantsusmaa kultuuriministeeriumis? Kuidas on see seotud Teie rolliga Europeana vahendajate foorumi eesistujana?
Olen töötanud Prantsusmaa kultuuriministeeriumis 14 aastat paljudel ametikohtadel ning vastutan nüüd ministeeriumi seotud avatud andmete strateegia määratlemise ja rakendamise eest. Mul on olnud õnn jälgida Europeana algatust või olla sellega seotud algusest peale ning ma koordineerin praegu Prantsusmaa osalemist Europeanas, esindades Prantsusmaad digitaalses kultuuripärandis ja Europeana eksperdirühmas Euroopa Komisjonis.
Viimased viis aastat olen olnud ka Prantsusmaa riikliku agregaatori esindaja Europeana agregaatorite foorumil. Mind valiti foorumi juhtrühma liikmeks ja nimetati mõne kuu eest esimeheks. Arvan, et foorum peegeldab suurepäraselt seda, kuidas digitaalse kultuuripärandi tehnilisi ja poliitilisi aspekte saab koos hallata, ning mul on suur au saada võimalus esindada kõiki koondajaid ja andmepakkujaid, kes Europeanasse panustavad.
Minu rollide ristumispunkte on seega palju; tehnilised ja poliitilised aspektid, millega ma riiklikul tasandil tegelen, on kultuuripärandiasutuste suunamine ja toetamine, et nad avaldaksid oma andmeid seotud avatud andmetena ja annaksid oma panuse Europeana algatusse.
Kuidas on algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ seotud teie mõlemas rollis tehtava tööga?
Uus Euroopa Bauhaus on eriti oluline, kuna see keskendub kultuurile ja loovusele poliitilises ja majanduslikus kontekstis, kus neid aspekte ei peetud prioriteetideks. Kuna minu mõlemad rollid on seotud kultuuripärandi kättesaadavaks tegemisega kõige laiemale publikule, sealhulgas kunstnikele, tuletab algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ meile meelde, et loovus ja kultuur võivad tugineda kultuuripärandile või olla sellest inspireeritud. Ma usun, et see annab meile mõtteainet ja inspiratsiooni!
Mida uus Euroopa Bauhaus teie jaoks tähendab?
Kui ma esimest korda kuulsin uuest Euroopa Bauhausist, mõistsin, et see on „klassikalise“ Bauhausi arhitektuuri ja disaini taaselustamine. Minu arvates on oluline, et seda kunstiliikumist, mis keskendus kunsti, arhitektuuri, disaini ja heaolu ühendamisele, taaselustatakse aegadel, mida vaevavad kriisid, nagu COVID-19 pandeemia ja globaalne soojenemine. Minu jaoks oli Bauhaus sünonüümiks objektidele ja arhitektuurile, mis on ilusad, kuid ka täiesti funktsionaalsed ja kasulikud. Seega tajun algatust „Uus Euroopa Bauhaus“ ka kunsti ja kultuuriga seotud tegevusena, millel on eesmärk ja seos tehnoloogia ja muude sektoritega. Minu arvates on see üleskutse kodanikele esitada ideid, kus kunst, kultuur ja loovus saavad vastata meie praegustele ühiskondlikele väljakutsetele.
Milline võiks olla kultuuripärandiasutuse külastamise kogemus mitte liiga kauges tulevikus, mida kujundab Euroopa Bauhaus?
Usun, et algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ pakub uusi viise publikuga suhtlemiseks. Praeguses olukorras, kus inimesed ei saa reisida nagu varem või ei tunne end piisavalt turvaliselt, et külastada rahvarohkeid kohti või oodata pikalt, on keeruline pakkuda uuenduslikke viise kultuuripärandiasutuse külastamiseks. Üks meie missioone kultuuripärandi valdkonna professionaalidena on panna kõik end teretulnuna tundma ning muuta sisu võimalikult harivaks ja ligipääsetavaks. Loodan, et tulevases institutsioonis, mida kujundab uus Euroopa Bauhaus, on see veelgi võimalik ja et saame oodata külastusi, mis ei ole vastuolus digitaalsete ja tegelike kogemustega, kuid mis loovad nende kahe vahel tasakaalu.
Üks viimaseid näitusi, mida ma siin Prantsusmaal külastasin, kasutas digitaalset külastust in situ väga tõhusalt. Seal oli maali monumentaalne väljapanek, millel oli digitaalne fookus ja paljude selle elementide selgitus. See funktsioon parandas oluliselt minu kogemust külastajana, kuna ma sain seda näha ja lugeda kõikjal ruumis ning see andis mulle väärtuslikke ajaloolisi ja kunstilisi üksikasju. Usun, et varsti kasutatakse selliseid laiendatud kogemusi laialdaselt.
Kuidas saab teie arvates digivaldkond teie visiooni toetada?
Kogu nn kulisside taga tehtav töö, mida teevad agregaatorid ja loomulikult andmepartnerid, aitab kaasa selle visiooni loomisele. Kümme aastat tagasi tähendas digitaalne juurdepääs enamasti laialdast juurdepääsu, ilma et oleks kasutatud mõistet „piir“ või „piir“. Mul on üsna hea meel näha, et see arusaam digitaalsest on edasi arenenud, ja ma arvan, et tänapäeval nähakse digitaalset pigem viisina pakkuda nn laiendatud kultuuri, kus traditsiooniline lõhe digitaalse/füüsilise vahel ei ole enam asjakohane. Digitaalvaldkond edendab kultuuri nii pärandi kui ka loomingu jaoks. Digitaalvaldkond on täielikult integreeritud meie igapäevaellu ja -protsessi, mistõttu on selles kontekstis väga oluline toetada kultuuripärandisektori digiüleminekut.
Uus Euroopa Bauhaus julgustab interdistsiplinaarsust – volinik Mariya Gabriel on seda kirjeldanud kui silda ühelt poolt kunsti- ja kultuurimaailma ning teiselt poolt teaduse ja tehnoloogia maailma vahel. Kuidas saab kultuuripärandisektor teha algatusele kaasaaitamiseks koostööd teiste sektoritega?
Kultuuripärandisektori jagunemine on selle tagajärg või peegeldus, kuidas poliitiliselt ja halduslikult asju korraldatakse ja rahastatakse. Tegelikult ei ole kultuur omaette. Kultuur on oma olemuselt sild teistesse sektoritesse ja teistest sektoritest. Uus Euroopa Bauhaus on suurepärane võimalus tuletada meile meelde, et kultuur, nagu ka ökoloogia, on multidistsiplinaarne ning et tuleks edendada koostööd ühelt poolt humanitaarvaldkonnaga seotud sektorite ja teiselt poolt tehnoloogia vahel.