Kaksikõde! 3D Euroopa kultuuri jaoks – II osas kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriikide kultuuriministeeriume üles tegema koostööd oma riiklike kultuuriasutustega, et esitada vähemalt üks kvaliteetne 3D-digiteeritud pärandivara kultuuripärandi ühisesse Euroopa andmeruumi selge taaskasutamise kavatsusega. Kampaania, Europeana algatuse ja Euroopa Komisjoni koostöö kaudu on kolleegid Eestis teinud tööd, et esitada Europeana.eu kaudu andmeruumi Lootsi vraki 3D-mudel 3D-s, toetades selle taaskasutamist ja uurimistööd. Nad räägivad meile vrakist, digiteerimisprotsessist ja sellest, kuidas 3D-mudelit taaskasutatakse.
Lootsi vrakk - 3D skaneerimine unikaalselt säilinud laevavrakk
Hästi säilinud 14. sajandi kaubalaeva vrakk avastati 2022. aastal Tallinna Vanasadama lähedal ehitustööde käigus. Pärast esialgseid väljakaevamisi veeti laev Eesti Meremuuseumisse neljas osas ja paigutati selleks otstarbeks ehitatud hoonesse. Seal jätkusid kaevamised, paljastades arvukalt raamide ja laudade vahele peidetud esemeid. Samal ajal laeva dokumenteeriti ja mõõdeti.
Dokumentatsiooni osana valmistasid eksperdid vrakist kolm 3D-mudelit. Nad kasutasid laserskaneerimist ja fotogrammmeetriat, et luua vraki kõrglahutusega punktpilved ja kaevamiste käigus leitud lahtiste laevaelementide mudelid. Nendes punktpilvedes on igal punktil, mis on loodud objekti mõõtmisel laseriga, oma unikaalsed koordinaadid, mis määravad selle asukoha xyz koordinaatide süsteemis. Laserskaneerimine loob tuhandeid, mõnikord isegi miljoneid selliseid punkte, mis asuvad üksteisele väga lähedal. Lisaks asukohale salvestatakse objekti värv ja inimsilma jaoks tundub väga tihe punktpilv tahke objekti mudelina. Kolm sellist mudelit toodeti erinevatel aastaaegadel (kevadel, suvel ja sügisel), et hinnata laevakere deformatsioone.
Laeva skannimine oli pikk ja keeruline protsess. Vrakkil on sisemine puidust tugikonstruktsioon ja välised metalltoed, mis osaliselt katavad ja varjavad laeva konstruktsioonilisi omadusi. Seetõttu oli skaneerimisprotsess tavapärasest keerulisem ja täieliku katvusega punktpilve loomiseks oli vaja mitmeid skaneerimisi erinevatest nurkadest. Kuna punktpilved hõivasid kõik vraki sees ja ümber, oli vaja ulatuslikku puhastusprotsessi, et valmistada punktpilv ette järgmisteks tööetappideks. Loodud on mitu erineva punktitiheduse ja failisuurusega mudelit. Laeva lõigud modelleeriti nii koos kui ka eraldi ning lõpuks valmistati esialgseks rekonstrueerimiseks suhteliselt väike tekstureeritud võrgusilma mudel.
Vraki taaskasutamise võimaldamine
Suure ja keerulise struktuuri, näiteks vraki täpseid mudeleid saab kasutada mitmel viisil. Esimene on levitamine. Eesti Meremuuseum on pühendunud oma kogude kohta käiva info võimalikult laiale vaatajaskonnale kättesaadavaks tegemisele ning selles protsessis mängivad võtmerolli kvaliteetsed 3D mudelid, mis võimaldavad teadlastel ja laiemal avalikkusel uurida objekti väga detailselt ja igast võimalikust vaatenurgast. Punktpilvi kasutatakse ka arheoloogilistes uuringutes, kuna need võimaldavad võrrelda vrakki ja muid sarnaseid leide kogu Euroopas. Need kolm mudelit on kasulikud ka konservaatoritele, kuna neid kasutatakse laevakere deformatsioonide jälgimiseks.
Arheoloogiliste uuringute oluline aspekt on laeva algse kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Nendele küsimustele vastamiseks on 3D-mudelid väga olulised. Lihtsaid rekonstrueeritud elemente (näiteks vertikaalset või rebenenud puitu vööris, mida nimetatakse varrepostiks) saab hõlpsasti lisada, samas kui varem skaneeritud ja modelleeritud lahtised detailid saab peaaegu tagasi oma algsesse asendisse. See protsess võimaldab kindlaks teha nende elementide algse asukoha ja mõnikord isegi funktsiooni, kahjustamata tegelikke esemeid, ning katsetada või ümber lükata erinevaid hüpoteese laeva konstruktsiooni kohta.
Teine oluline küsimus, mida digitaalsed mudelid võivad aidata lahendada, on seotud laeva meresõiduvõimega. Arheoloogilise artefaktina ei saa vrakki enam reaalsetes tingimustes testida, seega tuleb vajalikud arvutused teha virtuaalsete rekonstrueerimiste abil. Mudelite analüüsimisel konkreetse tarkvara abil saab kindlaks teha laeva veeväljasurve ja lasti kandevõime ning arvukad muud parameetrid. See annab ainulaadse ülevaate keskaegse meresõidu maailmast.
Väärtus 3D mudelid ja Twin it! kampaania
3D mudelid koos teiste kaasaegsete tehniliste lahendustega on võimaldanud Eesti Meremuuseumil tutvustada seda ainulaadset perspektiivi erinevatele vaatajaskondadele. 3D-mudelid on mänginud võtmerolli erinevate näituselahenduste väljatöötamisel, sealhulgas animatsioonid, virtuaalreaalsuse kogemused ja 3D-prinditud praktilised eksponaadid nägemispuudega külastajatele. Lisaks on digitaalsed mudelid väärtuslik ressurss muuseumi kogude pikaajaliseks dokumenteerimiseks ja säilitamiseks.
Eesti suurima keskaegse laevana oli Lootsi vrakk loogiline valik avaldada Europeana.eu-s detailse 3D-mudelina läbi Twin it! kampaania.. Mudel võimaldab vaatajal esmapilgul tutvuda Baltikumi ühe tähelepanuväärseima arheoloogilise leiuga ning tõsta teadlikkust ja teadmisi meie mereajaloost. Loodetavasti inspireerib see mudel tulevasi teadlasi, muuseumispetsialiste ja mänguarendajaid ning loob uusi ideid kultuuripärandi levitamiseks.
Uuri lähemalt
Rohkem infot vraki kohta leiab Eesti Meremuuseumi kodulehelt. Väljakaevamisi ja avastatud artefakte kirjeldatakse artiklis, mis on avaldatud Eesti arheoloogilises välitöös.
Lisateavet Twin it! kohta leiate andmeruumi veebisaidi uudiste jaotisest.